Minu Bordeaux: miroir

Sõbrad, ärge pikka viha pidage, tean, et pole tükk aega saanud mahti kirjutada, aga nagu ikka tähendab see seda, et olen elanud intensiivsemalt, kui ehk mõistlik oleks, ent kellele mõistlik elu korda läheks, eks ole. Kummalisel kombel sõitsin vahepeal läbi Taani, valasin pisikeses Svendborgi köögis kogu oma hinge välja, taustal klaas Bordeaux' punast, sattusin Pariisi Triumfikaare alla, päterdasin üle Veepeegli, otsisin aukonsulit, kes mu sõrmejälgi võtta tahaks, kauplesin marokolastega oma juunikuise retke üle (vist ei oleks ihuüksi keset Sahara kõrbe tähistaeva all ära eksida kõikse parem variant) ja jõin sinist värvi jooki mille nimes sisaldus sõna "Iceberg". Kõige selle vahelduseks kirjutasin ma ka projekti offshore tuulepargi rajamisest Iirimaa rannikule, lõpetasin oma romaani telje, lugesin läbi kaks raamatut (millest üks ajas mind nutma), kirjutasin uue laulu ja õppisin prantsusekeelsest õpikust araabia keelt. Seega, ma vabandan.

Ma armastan alati Svendborgis käimist, aga seekord oli see kui erakordne palsam - Kastrup Kopenhaagenis on juba sisuliselt Tallinn ja Michael on mu vanim sõber, seega natuke koduigatsust leevendav reis oli see tõesti. Teisalt sain ma viimaks ometi rääkida kellegagi kõigest, mis jaanuaris ja veebruaris toimus. Mõneti on selleks ehk liiga hilja, nüüd kus tagasipöördumiseni on jäänud vaid loetud päevad - ent nii Michael kui mina nõustusime, miski pole enam endine. Ta kasutas mu kohta sõna "tasakaalus". Ma poleks elu sees uskunud, et "Siret" ja "tasakaalus" võiksid kunagi ühes lauses koos eksisteerida, aga noh...

Mai ja juuni saavad olema väga-väga kiired ja reisirohked kuud - teisipäeval sõidan tagasi Taani, seejärel Saksamaa, Holland, uuesti Hispaania, juuni alguses Maroko ja lõpus Singapur. Ühest küljest on see hea, kuna aeg läheb nii kiiresti, et ei jää aega tühja-tähja jaoks... Samas tahaks visata Garonne'i äärde pikali, suruda varbad rohelise muru sisse, juua klaasike jahedat Graves'i ja loivelda mööda Bordeaux kitsaid käänulisi tänavaid.

Lühidalt teen seekord - ent ma luban, juba järgmise vihmaga on oodata pikka ja põhjalikku sissekannet. Seniks fotomeenutusi.

**************************''

Friends, don't be too angry too long, I know I haven't exactly been a graphomaniac lately, but as always this just means that I have lived more intensly than would probably be rational, but then again - who would care of a rational life. Within this bizarre haze, meanwhile I rode through Denmark, poured my soul out in a tiny kitchen in Svendborg, accompanied by a glass of Bordeaux red, somehow ended up beneath Arc de Triomphe in Paris, squandered over the Water Mirror, searched for a consul who would be so nice and take my fingerprints, bargained with some moroccans over my camel trek in June (getting lost all alone in Sahara Desert under the stars would probably not be a viable option) and drank an odd blue drink that had the word "Iceberg" in its name. Apart from all that, I also wrote and conducted a project on offshore windpark on the coast of Ireland, finished the outline of my fantasy novel, read two books (one of which made me cry), composed a new song and studied Arabic script with the help of a French textbook. So yes, I am sorry.

I always love going to Svendborg, but this time was especially amazing - Kastrup is essentially almost Tallinn and Michael is my oldest friend, so it most definitely was a remedy against being homesick. Plus I got to talk about everything that happened in January and February. It is probably too late now, since I only have counted days left here, but both me and Michael agreed that nothing will ever be the same again. He used the word "balanced" to describe me. I would have never believed that the words "Siret" and "balanced" would ever co-exist in a sentence, but...

May and June are going to be extremely busy and travel-filled months - on Tuesday I will fly back to Denmark, then to Germany, Holland, Spain again, Morocco in the beginning of June and Singapore in the end. On the one hand it is good, since I will have superlittle time thinking on irrelevant things, but... On the other hand it would be nice to lay down on the banks of Garonne, push my toes deep into the green grass, drink a glass of chilled Graves and wander the narrow winding streets of Bordeaux.

This time, I'll be short, but I promise a long-long post with the next rainfall.

Photo mementos until that.