7.jaanuar, 20:04, L'Apollo @Place Lafargue
päevi ilma internetita: .....................................................................
Teate, peab tõdema, et hommikuses
täispakitud loomavagunis Talence’i poole roomates ei ole oluliselt teistsugune
tunne kui troll number 2-s. Küll aga avastasin, et üks olulisemaid aspekte
hommiku üleelamise juures on soundtrack. Kui
hõbedased Sennheiserid vibreerisid mõne vanema Prodigy singli rütmis, oli tunne
justkui Space Odyssey ja Blade Runneri hübriidfilmis, kus metallmadu mööda
maatriksit korrumpeerunud JUKU südamikku põrutab. Paar lugu edasi Motowni ja
souli rütmis sõites võis aga juba elama hakata.
Talence’i jõudes kulus tühjal ja
pimedal raudteel täpselt 2 minutit, et mõista, kuhupoole ma minema pean (ikka
veel ei ole hommikuinimene) ning täpselt need 2 minutit olid möödunud ka loengu
algusest. Kõigepealt virutati pihku 25 küsimusega test, mis pidi määrama nii
kõikide taseme eraldi kui ka grupi üleüldise taseme. Olgem ausad, kuigi
õppejõud tituleeris mind algselt „the wine geniuse” väärika tiitliga, jõudis
pärast 8-tunnist loengusessiooni mulle kohale üks väga kurb tõsiasi: ma tõesti mõtlesin, et ma tean midagi
veinist. Oh, the vanity.
Põhjalikkus, millega BEM ainetele
läheneb, on vapustav. Minu praegune aine, Study
of Wine Business, ei ole mitte kohustuslik läbimisaine, vaid kuulub
arendusgruppi, kus on 4EAP mahuga spetsiifilise teemaga ained. Suunitlus on
umbes selline, et sa võid olla kõva juht või finantsinimene, aga sa pead teadma
valdkonda, kuhu suundud. Bordeaux’s loomulikult on iga noore ärimagistrandi
unistus juhtida mõnd suurt veinimaja (unistus, mis paraku tundub kättesaadav
vaid prantslastele). See aine teeb selgeks kogu veinitööstuse, selle eripärad,
turunduslikud ja äristrateegilised erisused jne. Täna oli aga 8 tundi
pühendatud veinile viisil, mida mina isiklikult pole kunagi kogenud. See oli
intensiivne, põhjalik ja metsikult äge, kuigi äge pole see, et homme hommikuks
on juba vaja kaks esitlust teha. Pole hullu, küll jõuab.
Ühesõnaga, vabandan, et varem ei
selgitanud – loengupäev on 08:30-17:00. Hommikul ja pärastlõunal on üks
kohvipaus ning vahepeal tunniajane lõuna. Pausid ja lõunad veedavad tudengid
kas väljas (palmide all muru keskel) või kohviklas, kus peale restorani on ka
erinevate tudengiklubide ruumid. Mina liitusin täna näiteks AOC-ga – see on üks
Prantsusmaa tunnustatumaid üliõpilasühendusi, mida on muuhulgas mainitud ka
veiniajakirjades. Iga teisipäev toimub üks veiniteemaline kursus-koosolek ning
iga neljapäev ühe veiniistanduse külastus. Järgmine teisipäev on näiteks loeng
teemal konjak. Samuti liitusin BDA-ga, et hakata võtma harfitunde. Harfitunde. Oodake, veel üks kord –
harfitunde. Kui kool on üldiselt esmaspäevast reedeni, mõnikord ka laupäeviti,
siis neljapäeva pärastlõunad on tunniplaanis jäetud ainult seesuguste tegevuste
viljelemiseks.
Kui loengutsükkel läbi, proovisin
leida kooli väljapääsu, aga sattusin hoopis raamatukokku. Need, kes mind
lähedalt tunnevad, teavad minu sidet ja suhteid raamatukogudega. Paraku ei
mahtunud mu kotti rohkem kui 5 raamatut, aga üldise tunnetuse saab ühest pealkirjastki:
How to Launch Your Wine Career. Ma ei
räägi seda niisama, mu grupikaaslane Vincent, kelle isa muide peab
veiniistandust, oli niivõrd imestunud minu esitlusest Itaalia mullakonsitentsi
kohta (Toscana veinipiirkonnas), et pakkus mulle lahkelt võimalust lähemalt
rääkida võimalustest Rhone’i Alpide veiniaias või ekspordialal Aasias. Esimese
koolipäeva kohta pole paha, või mis.
Akadeemilise karjääri kõrval ei
lähe teps mitte nii hästi aga minu urglemine läbi prantsuse bürokraatia – pank teatavasti
avatakse alles homme ja Internetti saan kasutada siin, kus praegu kirjutan – l’Apollo,
mis on midagi… Ma ei tea, Kompressori, Zavoodi ja Montmartre’i vahepealset.
Äkki? Ei oska öelda, aga võite guugeldada. Igal juhul on see kahe
ruutkilomeetri raadiuses ainus koht, kus saab internetti kasutada. Ma ei väsi
üllatamast prantslasi fraasidega „mobiilne parkimine”, „tasuta wifi”, „e-hääletus”,
või noh, tegelikult, „Internet”… Oodake ainult, kuni ma tagasi tulen ja ainult
tšekkides maksma nõustun.
Kuna internetiaeg on piiratud,
siis lõpetuseks quote minu tänaselt
õppejõult, kes muide on šotlane:
eat,
drink and be merry today, for tomorrow we die!
Salut!
Sa muidugi lendad nii kõrgelt, et nad peavad seal varsti uued katused tegema endale ;)
ReplyDelete